Esmaspäev, 26. november 2018

Novembri lõpp


Aed hakkab end talveunne sättima. Basseinil ja vesiroositiigikesel on jääkaan peal. Eile õhtul sauna ajal sai päris mitu korda jäätükkide vahel kaelani vees sulpsus käidud. Siis oli õhk -6 ja vesi +3,5. Täna hommikul käis mees hommikusulpsus. Vesi oli +2 ja õhk -5.
Vaikne ja rahulik on. Mul on küll ports tulbi ja muude kevadlillede sibulaid, mis sooviksid mahapanemist, kuid koduaega on vähe ja las aed olla rahus. Kui jõuluajal puhkusele saan, eks siis jõuab ehk ka. Ei mina usu, et talv tuleb ja jääb.

Suvel kruusapeenrasse istutatud kõrrelised on ilusad.




Pargiroosidel on veel lehti ja värve:





Ja lõpetuseks veel üks vaikelupilt.

Ülemine pilt 261118,
ülejäänud pildid 251118

Pühapäev, 2. september 2018

Septembrikevad

Üks karukella seemik arvas, et kõige õigem aeg oma elu esimene õitsemine ära teha oleks augusti lõpp - septembri algus.




Seal ta nüüd siis oma kahe õievarrega õilmitseb, kesk roose.

Pildid tänased, 020918

Laupäev, 1. september 2018

Augustielamused

August oli sellel aastal üks päris hea kuu. Aiale ja aednikule. Ilma poolest just. Peale pikka põuaperioodi said taimed kogu kuu jooksul parajate vahedega vihmavett ja harjumuspärasemat õhutemperatuuri. Päikest ikka ka. Inimeselgi hää meel, pääses pidevast kastmisest, sai teha muid vajalikke aiatöid ja ise ka sealjuures paremat enesetunnet kogeda. Ja jaksas kodust väljagi minna, Eestimaale, teiste aedu uudistama.

Mädapea mõisas floksipäevadel käisin. Oojee, ca 1350 floksisorti. Nad olid küll veidi põuast kannatada saanud, kuid siiski täiesti imetlusväärsed. Ja seda ma siis tegin: imetlesin, ohhetasin, ahhetasin. Väsisin, puhkasin, ja kõik algas taas: imetlus, ohh ja ahh! Mitu ringi tegin floksiaiale peale. Ja mu floksiarmastus tõusis päris kõrgele. Seal oli palju huvitavaid vene sorte. Ühe vene sordi  ostsin endale just nime pärast: "Polka Babotška". Tantsu veel ei näinud sel aastal, ta nõnna noor ju, kuid järgmisel aastal ehk ikka. Üldiselt oli müügis suur floksisortiment, kuid õnneks hind päästis mind nende kokkuahnitsemiselt. Piirdusin vaid nelja sordiga: lisaks "Polka Babotška"le veel "Flame Blue", "Suur Tunne" ja laiguline leeklill "Alpha".
Peale flokside oli Mädapea mõisa aias muudki vaatamisväärset. Aiakujundusest leidsin paar teemat, mida ka enda aias kasutada saaks. Muidugi omal moel, mitte 1:1-le maha kopeeritult.

Floksiarmastus oli tugevalt kasvanud. See viis mind flokside sordiaretaja Merikese juurde. Ta pakkus seemikuid, mis sordiaretuse kohalt talle pinget ei pakkunud. Ilusad seemikud olid. Võtsin kõik vastu, mis pakuti. Hm, ca 40 uut floksi mu aias! Nojah, ruumi mul ju on ja sain ilusa roosa laigu erinevatest roosades toonides seemikutest. Pilti pole, sest lõikasin õied parema juurdumise huvides maha. Valgeid - sinakaid toone ka mõned. Ühest eriti tugevast ja suure õisikuga floksist, mis ta endale jälgimiseks jättis aga mulle ka huvi pakkus, sain pistikumaterjali. Tundub, et läksid kasvama. Jee! Ja muidugi tegi hingele pai veel sort "Triinu", kes selleaastasel Mädapea rahva lemmikute floksivõistlusel 3. koha pälvis. Sain ühe tita omale.

Mnjah, 40 floksi istutamine kiiresti-kiiresti kiirel ajal küll vähendas mu floksimaaniat, kuid näib, et ainult selleks üheks päevaks. Eks järgmine aasta vaatame...

Ja siis veel Futu aias käisin. Ilus oli olla imekaunis aias. Kuigi naabrid on sealsamas kõrval, on terrassil hubane ja mõnus olla. Väga privaatne mulje. Futu väike aed on nii osavalt kujundatud. Veetsin väga mõnusa hommikupooliku. Ja loomulikult sõitsin tagasi lillekoormaga. Nüüd nad kõik elavad minu aias oma elu edasi.

Augustikuu kohtumiste nael oli mu jaoks loomulikult minu avatud aia päev aalujatele. Lisaks kohtumisrõõmule sain kingiks ihaldatud lillekesi ja suure portsu näpunäiteid, kuidas aias edasi tegutseda. Eks paari aasta pärast plaanin üritust korrata. Sest oli hästi väärtuslik kokkusaamine. Ja päev läks liiga kiiresti.

Selle aja aga, mis ringisõitmiste ja pere kõrvalt üle jäi, pühendasin aiale. Istutasin, istutasin, istutasin. Ja basseinikivila sain valmis augustikuu jooksul. Suures osas valmis. Sest lõplikult valmis ei saa kunagi ju ükski peenar, ükski istutusala, ükski aed.
Basseinikivilast aga järgmises postituses.

Lõppu pilt floksidest, Mädapeal valitud 3 rahva lemmikut.
Muuseas, mina ei suutnud seal ühte teisele eelistada. Mulle meeldisid kõik. Andsin ka enda hääletusnööbid mehele, tema suutis valida. Ainult ühe nööbi jätsin endale ja selle panin selleks momendiks kõige vähem nööpe saanud lillekesele.

Pilt on pärit siit.



Kolmapäev, 15. august 2018

Veel põuast

Vaatasin üle oma märkmed kevad- ja suvekuude õhutemperatuuri ja sademete kohta ning teen siia lühikokkuvõtte.
Soojaootus oli juba ammu kontides, kuid esimese korralikult sooja kuupäevana on mul märkmetes 5. mai (seda küll Tuusulas, kuid egas Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti ilmad nii erinevad polegi. Paar päeva kõikumist siia-sinna). Ja sealtmaalt läkski siis muudkui järjest soojemaks ja soojemaks, justkui tahtes eelnevat külma kevadet (eelkõige aprillikuu, mis ka tegelikult nii külm polnudki, kuid järgneva valguses ikka eriliselt jahe tundus) mitmekordselt heastada.
Jaanipäeva paiku tekkis küll ka pisut jahedam olukord, kuid sedagi vaid mõneks päevaks. Üldiselt olid päevased temperatuurid ikka sinna 26-28 kanti.
17.juulil anti ametlik kuumahoiatus. Õhutemperatuur kerkis üle 31 soojakraadi. Ja kestis see kuni 4.augustini. Kõik see aed kõrbes.

Vihmajuttu: Kuigi tundus, et vihmapäevi oli vaid paar-kolm, selgub märkmeid üle vaadates, et mälupilt on ikka vägagi ekslik.

1.mail oli tugev sadu päev läbi.
17. mai - ühe kastmise jagu
12.juuni - kastis maa ca 3cm sügavuselt märjaks
19 - 22. juuni - 4 päeva hoovihmu
24. juuni - hoovihmad
29.juuni - 1. juuli - 3 päeva hoovihmu
3.juuli - hoovihm
6.juuli - päev läbi vihm
20.juuli - veidi sadas
21.juuli - udutas

Nojah, näib, et vihmapäevi nagu ikka on olnud ka. Kuid ilmselgelt olid vihmahood kuumuses kõrbenud maa ja taimede jaoks liiga väikese veekogusega. Liiga lühiajalised. Eelnev ja järgnev kuumus muutis selle praktiliselt olematuks. Ja kolme kuu kohta ikka vähe päevi samuti.

Augustialguse seis lilleaias: Pildid 020818 ja 030818


Altee (tagaplaanil) oleks tavaolukorras kaunis suur ja uhke
rohkete õitega lillepõõsas... 

...kuid sel aastal paraku vaid kõrbenud
õisikutega

Punanupu õisikudki kribalamad
tavapärasest

Davidi budleia alles alustab

Puishortensia õisik on küll suur, kuid neid on väga vähe
ja põõsas on palju kõrbenud oksi

Kobarpea õisikud kehvapoolsed

Teleekia taim ei saanud kätte oma tavapärast kõrgust,
jäi poole madalamaks ja õiedki on poolkõrbenud
 Ja jätkuvalt pildikesi lilledest, kes küll ponnistasid õitseda, kuid see pole see, pole see...







Hostadest õitsesid osad rikkalikult, osad vaid mõne või ühe õisikuvarrega ja nendelgi oli kiire äraõitsemisega. Lehestik mõnel pidas vastu, mõni kõrbes, mõni arvas, et sügis käes ja kolletus, hoolimata kastmisest. Mõni ei lasknud end kuumusest ja kuivusest üldse häirida. 


Kellukatele kuumus ei sobinud





Kivilas olevatele nelkidele ka mitte kohe kuumus ei olnud meelepärane


Ja kui kivilataimedest veel rääkida, siis ka kivirikud kõrbesid. Kõik minul olemasolevad.


Astilbedest oli kõige põuatundlikum "Heart and Soul"

Teised õitsesid küll tavapäraselt rohkelt, kuid ka väga kiiresti.
"Sprite" alles alustab augusti alguses ja tema õieilu on küll praeguse seisuga juba kaheks nädalaks jagunud


Siilikübarale kuum kliima sobib

Päevakübaratele sobib ka kuumus

Kurerehad on mul veel väga noored, kuid tundub, et
üsna hea valik kõrbekuumusesse

Liilia "African Queen" õitses,
kuid õisikus pidanuks olema enam
kellukaid.
Aga ta nõnna noor ka veel.
Sellekevadine.

Pärl-hõbeleht elab häirimatult oma elu

Kaskedes ja punaselehelises sarapuus on palju kollast ja kõrbenut.



Ja muru näeb siis välja seesugune.
Hm, muruniitmise pealt sai bensiini kokku hoitud. Vaid 3 niidupäeva suve jooksul!

Reede, 10. august 2018

Floksid ja põud

Kuumas suves on aedfloksid üks vähestest rõõmsatest värvilaikudest mu aias. Vähemalt kaugemalt vaadates üks helgemaid hetki.



"Cool Water" on ka lähedalt täitsa ilus.


"Sherbet Blend"-il aga leian õisikus üsna rohkelt kiirelt äraõitsenud ja kuumuses kuivanud õisi.


"Brilliant" näib õigustavat oma nime ka põuaajal. Ja samuti see pildil olev, kelle nime hetkel paraku kohe kuidagi ei leia.


"Early" sarja flokse kiidan nende õitsemisaja pikkuse eest. Nad hakkasid mu aias õitsema juba juuni lõpus, esimesena "Purple Eye" (20.juuni), vahepeal oli pisike paus ja õitsevad tänaseni. Õisikud pole küll kõige eeskujulikuma välimusega, kuid silmailuks värvirõõmu siiski jätkub.




Tema on Evalt tulnud ilus nimetu roosa.

Põud muutis ta veidi luitunuks, kuid 4.august oli meie rõõmupäev, tolle päeva õhtupoolikul saime umbes poole tunni jooksul korraliku saju, maa oli ca 20 cm sügavuses märjaks kastetud ja muutis pinnapealse juurestikuga floksid rõõmsateks. Sealhulgas ka sellesama roosa, kelle puhul tänasel päeval ütleks, et ei olegi nagu erilisi põuakahjustuse nähte.

Flokse ma ikka kastsin ka. Ca paari nädala jooksul korra. Kui kastsin, siis ikka rohke veega.


Mul on aias suur renoveerimist vajav peenar. Olen sealt enda jaoks vajalikud lilled välja kaevanud, peenrasse jäid vaid ärajagamiseks mõeldud taimed. Kuid sellel suvel paraku vajas aeg-ajalt renoveerimist  eelkõige renoveerija ise ja nii see peenar jäi unustuste hõlma. Koos äraandmist ootavate taimedega. Eks ta siis on seal nagu omaette põuakindluse testpeenar. Kasta pole ta kordagi saanud. Elab oma elu nii nagu loodus lubab.
Siinkohal üks õnnetu stiilinäide iseseisvat elu elanud floksist.

Postituse lõpupilt kisub küll ääretult minoorseks, kuid lõpetame siiski optimistlikumalt, sest praegu, peaaegu nädal peale vihma näeb ta välja täitsa asjalik. Õisik on küll väike ja vaid mõne üksiku õiega, kuid siiski on ta elus. Ja jätkab meile järgmisel kevadel oma juttu, et kuidas eelmise aasta kuum ja põuane suvi floksidele mõjus.


PS Üldiselt põuaajal nägidki enamik mu floksidest välja umbes nii nagu pildil olev "Sherbet Blend".
Ma ei hakka neid siinkohal üksipulgi välja tooma, minu aia flokside nimekirja leiad siit.

Ja lisaks veel niipalju, et 4.augusti vihm oli ikka tugev sadu ja tuli hästi hoogsalt. Kartsin, et lõhub floksid puhta ära. Kuid õnneks siiski mitte. Veidi laiali oli vaid "Cool Water", ülejäänud seisid vapralt püsti.


Reede, 3. august 2018

Põuasuvi

Päike lõõskab ja õhutemperatuur on juba vähemalt kolm nädalat ca 30 kraadi ja enamgi. Varjus. Viimane korralik vihm sadas jaanipäeva paiku. Juulikuus saime samuti korra vihma. Esialgul tundus, et piisavalt, kuid labidaga maad kaevates selgus nadi tõde, et siiski vaid mõne cm sügavuselt oli maapind kastetud.
Tegelikult ma ei kurda kuuma suve üle. Igatahes on see variant tunduvalt parem möödunudaastasest jahedast ja vihmasest suvest. Ja et kuumust oleks veidigi lihtsam taluda, õnnestus enne tõsist kuumalainet bassein supluskõlbulikuks saada. Justkui mingi kokkulepe oleks kuskil tehtud: ahhaa, nad said nüüd vee basseini, saadame kuumuse ka kohe kohale!
Aga jah, lihtne ikka palavust taluda pole. Kaks lapsukest sattusid liigse palavuse pärast EMO-sse ja minulgi jäi vaid tsutike sellest teekonnast puudu. Lapsukesed olid liialt hoos suvemõnude nautimisega, unustasid korralikult söömise ja joomise, kuigi seda neile meelde pidevat tuletatud sai. Minul aga on arvatavasti süüdi pass. Või noh, see number passis.

Taimemaailmas on lood umbes samad mis inimeste maailmaski. Mõni talub kuumust paremini, mõni kehvemini. Mõni vajab vett rohkem, mõni vähem. Kuid ühine omadus sellel palaval ja kuival suvel on neil kõigil: õitsevad ära väga kiiresti. Ja õitsemisaeg on tavapärasest varasem.
Käisin eile ja täna fotokaga aias ringi ning pildistasin kõiki nendel kahel päeval õitsevaid lilli. Õisi ikka on, mõned vaevased, mõned lopsakamad, mõned lausa naudivad kuumust. Kastnud olen aeda valikuliselt ja vähem kui ise soovinuks. Aga on nii kuis on.

Kõigepealt siis roosidest. Et kuidas on lood põuakindlusega. Algul tulevad siis head uudised ja lõppu veidi vähem head uudised. Keskpärased uudised jätame lihtsalt vahele. Seekord.

Peenraroose on mul väga vähe. Möödunud aastal soetatud Ingrid Bergman igatahes naudib suvekuumust ja õitseb rikkalikult.

Samuti möödunudaastased istutused: Taanis spetsiaalselt emadepäevaks aretatud polüantrooside "Morsdag" sarjast naudivad kuuma roosad ja oranž.

Need aga on nö potiroosid. Need, mida poes müüakse pigem lühiealise toalillena. Sellesuvine istutus. Nad olid paar kuud väga viletsates ja kitsastes tingimustes, kuid pidasid siiski vastu. Juuli alguses istutasin nad peenrasse. Lehtedele tekkis hahkhallitus, mille tulemusena jäid püsti vaid rohelised paljad varred mõne pruunika leheräbalaga. Kuid näib, et kuum suvi neile sobib. Taastusid ja nüüd avavad üksteise järel õisi.

Sellel, alumisel pildil aga lustivad õitseda minipotiroosid. Kasvu on neil ca 5 cm. Nad on samuti paar kuud kehvas keskkonnas olnud, kuid peale juulialguse peenrasse istutamist taas täis elujõudu. Tagumine roosa on normaalkasvu potiroos, kuid samuti madal mingitel põhjustel.

Pargiroosidest kiidaksin enim "Hansaland"-i. Korduvõitsejana pidas ta lühikese pausi ja nüüd õilmitseb taas rõõmsasti.

"Red Nelly" õitseb kevadel varakult ja siis on kõik. Sel aastal aga teeb teise ringi ka. Küll tugevalt tagasihoidlikum on kui kevadine õitsemisring, kuid siiski! Ta õitseb taas!

Rosa Rugosa näib õitsevat iga ilmaga ja alati. Pildil hommikused pungad,  mis üsna varsti juba kenasti avanenud olid.


Ja nüüd siis veidi vähem head uudised.
Pargiroos "F.J. Grootendorst" näeb pildil parem välja kui ta tegelikult on. Õied on ikka väikesed ja nirud.
"Pink Grootendorst" aga on veelgi õnnetum.


"Morsdag"-i sarja valged on samuti õnnetukesed.


Peenraroosidest sel aastal istutatud sordinimedeta valge ja lillaõieline ei talunud samuti kuumust. Valge oli enne kuumahooaega kaunis. Lilla siis veel ei õitsenud. Ja kolmas veel nimetu pole üldse õisi teinud.

Kastnud olen pargiroose vähe. Ehk kolm korda suve jooksul. Peenraroose ja potiroose ning "Morsdag"-i sarja roose tihedamini. Korra nädalas. Vist.


Uuuups! Vesiroosid! Ka ju roosid!


Nende lehtedel käib keegi öösel jalutamas. Ja valget vesiroosi, eriti just selle kollast osa, armastavad hiilamardikad.