Põuasuvi

Päike lõõskab ja õhutemperatuur on juba vähemalt kolm nädalat ca 30 kraadi ja enamgi. Varjus. Viimane korralik vihm sadas jaanipäeva paiku. Juulikuus saime samuti korra vihma. Esialgul tundus, et piisavalt, kuid labidaga maad kaevates selgus nadi tõde, et siiski vaid mõne cm sügavuselt oli maapind kastetud.
Tegelikult ma ei kurda kuuma suve üle. Igatahes on see variant tunduvalt parem möödunudaastasest jahedast ja vihmasest suvest. Ja et kuumust oleks veidigi lihtsam taluda, õnnestus enne tõsist kuumalainet bassein supluskõlbulikuks saada. Justkui mingi kokkulepe oleks kuskil tehtud: ahhaa, nad said nüüd vee basseini, saadame kuumuse ka kohe kohale!
Aga jah, lihtne ikka palavust taluda pole. Kaks lapsukest sattusid liigse palavuse pärast EMO-sse ja minulgi jäi vaid tsutike sellest teekonnast puudu. Lapsukesed olid liialt hoos suvemõnude nautimisega, unustasid korralikult söömise ja joomise, kuigi seda neile meelde pidevat tuletatud sai. Minul aga on arvatavasti süüdi pass. Või noh, see number passis.

Taimemaailmas on lood umbes samad mis inimeste maailmaski. Mõni talub kuumust paremini, mõni kehvemini. Mõni vajab vett rohkem, mõni vähem. Kuid ühine omadus sellel palaval ja kuival suvel on neil kõigil: õitsevad ära väga kiiresti. Ja õitsemisaeg on tavapärasest varasem.
Käisin eile ja täna fotokaga aias ringi ning pildistasin kõiki nendel kahel päeval õitsevaid lilli. Õisi ikka on, mõned vaevased, mõned lopsakamad, mõned lausa naudivad kuumust. Kastnud olen aeda valikuliselt ja vähem kui ise soovinuks. Aga on nii kuis on.

Kõigepealt siis roosidest. Et kuidas on lood põuakindlusega. Algul tulevad siis head uudised ja lõppu veidi vähem head uudised. Keskpärased uudised jätame lihtsalt vahele. Seekord.

Peenraroose on mul väga vähe. Möödunud aastal soetatud Ingrid Bergman igatahes naudib suvekuumust ja õitseb rikkalikult.

Samuti möödunudaastased istutused: Taanis spetsiaalselt emadepäevaks aretatud polüantrooside "Morsdag" sarjast naudivad kuuma roosad ja oranž.

Need aga on nö potiroosid. Need, mida poes müüakse pigem lühiealise toalillena. Sellesuvine istutus. Nad olid paar kuud väga viletsates ja kitsastes tingimustes, kuid pidasid siiski vastu. Juuli alguses istutasin nad peenrasse. Lehtedele tekkis hahkhallitus, mille tulemusena jäid püsti vaid rohelised paljad varred mõne pruunika leheräbalaga. Kuid näib, et kuum suvi neile sobib. Taastusid ja nüüd avavad üksteise järel õisi.

Sellel, alumisel pildil aga lustivad õitseda minipotiroosid. Kasvu on neil ca 5 cm. Nad on samuti paar kuud kehvas keskkonnas olnud, kuid peale juulialguse peenrasse istutamist taas täis elujõudu. Tagumine roosa on normaalkasvu potiroos, kuid samuti madal mingitel põhjustel.

Pargiroosidest kiidaksin enim "Hansaland"-i. Korduvõitsejana pidas ta lühikese pausi ja nüüd õilmitseb taas rõõmsasti.

"Red Nelly" õitseb kevadel varakult ja siis on kõik. Sel aastal aga teeb teise ringi ka. Küll tugevalt tagasihoidlikum on kui kevadine õitsemisring, kuid siiski! Ta õitseb taas!

Rosa Rugosa näib õitsevat iga ilmaga ja alati. Pildil hommikused pungad,  mis üsna varsti juba kenasti avanenud olid.

Ja nüüd siis veidi vähem head uudised.
Pargiroos "F.J. Grootendorst" näeb pildil parem välja kui ta tegelikult on. Õied on ikka väikesed ja nirud.

"Pink Grootendorst" aga on veelgi õnnetum.


"Morsdag"-i sarja valged on samuti õnnetukesed.

Peenraroosidest sel aastal istutatud sordinimedeta valge ja lillaõieline ei talunud samuti kuumust. Valge oli enne kuumahooaega kaunis. Lilla siis veel ei õitsenud. Ja kolmas veel nimetu pole üldse õisi teinud.

Kastnud olen pargiroose vähe. Ehk kolm korda suve jooksul. Peenraroose ja potiroose ning "Morsdag"-i sarja roose tihedamini. Korra nädalas. Vist.


Uuuups! Vesiroosid! Ka ju roosid!

Nende lehtedel käib keegi öösel jalutamas. Ja valget vesiroosi, eriti just selle kollast osa, armastavad hiilamardikad.