Augustielamused

August oli sellel aastal üks päris hea kuu. Aiale ja aednikule. Ilma poolest just. Peale pikka põuaperioodi said taimed kogu kuu jooksul parajate vahedega vihmavett ja harjumuspärasemat õhutemperatuuri. Päikest ikka ka. Inimeselgi hää meel, pääses pidevast kastmisest, sai teha muid vajalikke aiatöid ja ise ka sealjuures paremat enesetunnet kogeda. Ja jaksas kodust väljagi minna, Eestimaale, teiste aedu uudistama.

Mädapea mõisas floksipäevadel käisin. Oojee, ca 1350 floksisorti. Nad olid küll veidi põuast kannatada saanud, kuid siiski täiesti imetlusväärsed. Ja seda ma siis tegin: imetlesin, ohhetasin, ahhetasin. Väsisin, puhkasin, ja kõik algas taas: imetlus, ohh ja ahh! Mitu ringi tegin floksiaiale peale. Ja mu floksiarmastus tõusis päris kõrgele. Seal oli palju huvitavaid vene sorte. Ühe vene sordi  ostsin endale just nime pärast: "Polka Babotška". Tantsu veel ei näinud sel aastal, ta nõnna noor ju, kuid järgmisel aastal ehk ikka. Üldiselt oli müügis suur floksisortiment, kuid õnneks hind päästis mind nende kokkuahnitsemiselt. Piirdusin vaid nelja sordiga: lisaks "Polka Babotška"le veel "Flame Blue", "Suur Tunne" ja laiguline leeklill "Alpha".
Peale flokside oli Mädapea mõisa aias muudki vaatamisväärset. Aiakujundusest leidsin paar teemat, mida ka enda aias kasutada saaks. Muidugi omal moel, mitte 1:1-le maha kopeeritult.

Floksiarmastus oli tugevalt kasvanud. See viis mind flokside sordiaretaja Merikese juurde. Ta pakkus seemikuid, mis sordiaretuse kohalt talle pinget ei pakkunud. Ilusad seemikud olid. Võtsin kõik vastu, mis pakuti. Hm, ca 40 uut floksi mu aias! Nojah, ruumi mul ju on ja sain ilusa roosa laigu erinevatest roosades toonides seemikutest. Pilti pole, sest lõikasin õied parema juurdumise huvides maha. Valgeid - sinakaid toone ka mõned. Ühest eriti tugevast ja suure õisikuga floksist, mis ta endale jälgimiseks jättis aga mulle ka huvi pakkus, sain pistikumaterjali. Tundub, et läksid kasvama. Jee! Ja muidugi tegi hingele pai veel sort "Triinu", kes selleaastasel Mädapea rahva lemmikute floksivõistlusel 3. koha pälvis. Sain ühe tita omale.

Mnjah, 40 floksi istutamine kiiresti-kiiresti kiirel ajal küll vähendas mu floksimaaniat, kuid näib, et ainult selleks üheks päevaks. Eks järgmine aasta vaatame...

Ja siis veel Futu aias käisin. Ilus oli olla imekaunis aias. Kuigi naabrid on sealsamas kõrval, on terrassil hubane ja mõnus olla. Väga privaatne mulje. Futu väike aed on nii osavalt kujundatud. Veetsin väga mõnusa hommikupooliku. Ja loomulikult sõitsin tagasi lillekoormaga. Nüüd nad kõik elavad minu aias oma elu edasi.

Augustikuu kohtumiste nael oli mu jaoks loomulikult minu avatud aia päev aalujatele. Lisaks kohtumisrõõmule sain kingiks ihaldatud lillekesi ja suure portsu näpunäiteid, kuidas aias edasi tegutseda. Eks paari aasta pärast plaanin üritust korrata. Sest oli hästi väärtuslik kokkusaamine. Ja päev läks liiga kiiresti.

Selle aja aga, mis ringisõitmiste ja pere kõrvalt üle jäi, pühendasin aiale. Istutasin, istutasin, istutasin. Ja basseinikivila sain valmis augustikuu jooksul. Suures osas valmis. Sest lõplikult valmis ei saa kunagi ju ükski peenar, ükski istutusala, ükski aed.
Basseinikivilast aga järgmises postituses.

Lõppu pilt floksidest, Mädapeal valitud 3 rahva lemmikut.
Muuseas, mina ei suutnud seal ühte teisele eelistada. Mulle meeldisid kõik. Andsin ka enda hääletusnööbid mehele, tema suutis valida. Ainult ühe nööbi jätsin endale ja selle panin selleks momendiks kõige vähem nööpe saanud lillekesele.

Pilt on pärit siit.