Aprillilõpu külm ja maikuu lumi

Tavapärasest soojem aprillikuu oli. Nii et mai alguseks said köögiviljakülvid tehtud ja lillepeenardeski imenatuke nokitsemiseks aega leitud.

Loodus rõkkas ja ilm oli ilus. 

Kuid nii nagu ikka, käib ilmataat oma radu. Eile sadas vihma. Täitsa korralikult kastis. Tubli! Aga täna, 3.mai hommikul tuli taevast alla kena lumekest ja katused olid juba valged ja maagi hakkas kohati valget rüüd peale saama. Õnneks karme miinustemperatuure pole ja seega pole lumestki taimedele ohtu karta.

Õunapuud veel ei õitse, kuid mõned kirsiõied olid küll juba avatud. Ei palju, õnneks. On lootust ehk normaalsele kirsisaagile.

Aga veidi tõsisem öökülm oli maas 27.aprillil vastu 28.-t. See tegi liiga mu hüatsintidele, võttis ära kõik õied. 

Olin neid õnneks päeval pildistanud ja omaette plaani pidanud, et seal, kus nad hetkel kasvavad, et see ei ole nende jaoks ikka parim koht ja peaks nad mujale ümber istutama. Aga kuhu?

Vastuse andiski öökülm, mis ainsana alles jättis kogemata veel kasvuhoone äärde kasvama jäänud kollase ja valge hüatsindi õied. Eks nad sinna siis saavadki oma uue pesapaiga kuigi sedaviisi plaanis polnud. Kuid käime ikka loodusega kooskõlas, eksole!

Eks olid mõned juba õitsevad nartsissi- ja tulbisordidki külmaga pihta saanud, kuid nemad taastusid kenasti.

Novembri lõpp

Aed hakkab end talveunne sättima. Basseinil ja vesiroositiigikesel on jääkaan peal. Eile õhtul sauna ajal sai päris mitu korda jäätükkide vahel kaelani vees sulpsus käidud. Siis oli õhk -6 ja vesi +3,5. Täna hommikul käis mees hommikusulpsus. Vesi oli +2 ja õhk -5.
Vaikne ja rahulik on. Mul on küll ports tulbi ja muude kevadlillede sibulaid, mis sooviksid mahapanemist, kuid koduaega on vähe ja las aed olla rahus. Kui jõuluajal puhkusele saan, eks siis jõuab ehk ka. Ei mina usu, et talv tuleb ja jääb.

Suvel kruusapeenrasse istutatud kõrrelised on ilusad.

Pargiroosidel on veel lehti ja värve:

Ja lõpetuseks veel üks vaikelupilt.

Ülemine pilt 261118,
ülejäänud pildid 251118

Septembrikevad

Üks karukella seemik arvas, et kõige õigem aeg oma elu esimene õitsemine ära teha oleks augusti lõpp - septembri algus.

Seal ta nüüd siis oma kahe õievarrega õilmitseb, kesk roose.

Pildid tänased, 020918

Augustielamused

August oli sellel aastal üks päris hea kuu. Aiale ja aednikule. Ilma poolest just. Peale pikka põuaperioodi said taimed kogu kuu jooksul parajate vahedega vihmavett ja harjumuspärasemat õhutemperatuuri. Päikest ikka ka. Inimeselgi hää meel, pääses pidevast kastmisest, sai teha muid vajalikke aiatöid ja ise ka sealjuures paremat enesetunnet kogeda. Ja jaksas kodust väljagi minna, Eestimaale, teiste aedu uudistama.

Mädapea mõisas floksipäevadel käisin. Oojee, ca 1350 floksisorti. Nad olid küll veidi põuast kannatada saanud, kuid siiski täiesti imetlusväärsed. Ja seda ma siis tegin: imetlesin, ohhetasin, ahhetasin. Väsisin, puhkasin, ja kõik algas taas: imetlus, ohh ja ahh! Mitu ringi tegin floksiaiale peale. Ja mu floksiarmastus tõusis päris kõrgele. Seal oli palju huvitavaid vene sorte. Ühe vene sordi  ostsin endale just nime pärast: "Polka Babotška". Tantsu veel ei näinud sel aastal, ta nõnna noor ju, kuid järgmisel aastal ehk ikka. Üldiselt oli müügis suur floksisortiment, kuid õnneks hind päästis mind nende kokkuahnitsemiselt. Piirdusin vaid nelja sordiga: lisaks "Polka Babotška"le veel "Flame Blue", "Suur Tunne" ja laiguline leeklill "Alpha".
Peale flokside oli Mädapea mõisa aias muudki vaatamisväärset. Aiakujundusest leidsin paar teemat, mida ka enda aias kasutada saaks. Muidugi omal moel, mitte 1:1-le maha kopeeritult.

Floksiarmastus oli tugevalt kasvanud. See viis mind flokside sordiaretaja Merikese juurde. Ta pakkus seemikuid, mis sordiaretuse kohalt talle pinget ei pakkunud. Ilusad seemikud olid. Võtsin kõik vastu, mis pakuti. Hm, ca 40 uut floksi mu aias! Nojah, ruumi mul ju on ja sain ilusa roosa laigu erinevatest roosades toonides seemikutest. Pilti pole, sest lõikasin õied parema juurdumise huvides maha. Valgeid - sinakaid toone ka mõned. Ühest eriti tugevast ja suure õisikuga floksist, mis ta endale jälgimiseks jättis aga mulle ka huvi pakkus, sain pistikumaterjali. Tundub, et läksid kasvama. Jee! Ja muidugi tegi hingele pai veel sort "Triinu", kes selleaastasel Mädapea rahva lemmikute floksivõistlusel 3. koha pälvis. Sain ühe tita omale.

Mnjah, 40 floksi istutamine kiiresti-kiiresti kiirel ajal küll vähendas mu floksimaaniat, kuid näib, et ainult selleks üheks päevaks. Eks järgmine aasta vaatame...

Ja siis veel Futu aias käisin. Ilus oli olla imekaunis aias. Kuigi naabrid on sealsamas kõrval, on terrassil hubane ja mõnus olla. Väga privaatne mulje. Futu väike aed on nii osavalt kujundatud. Veetsin väga mõnusa hommikupooliku. Ja loomulikult sõitsin tagasi lillekoormaga. Nüüd nad kõik elavad minu aias oma elu edasi.

Augustikuu kohtumiste nael oli mu jaoks loomulikult minu avatud aia päev aalujatele. Lisaks kohtumisrõõmule sain kingiks ihaldatud lillekesi ja suure portsu näpunäiteid, kuidas aias edasi tegutseda. Eks paari aasta pärast plaanin üritust korrata. Sest oli hästi väärtuslik kokkusaamine. Ja päev läks liiga kiiresti.

Selle aja aga, mis ringisõitmiste ja pere kõrvalt üle jäi, pühendasin aiale. Istutasin, istutasin, istutasin. Ja basseinikivila sain valmis augustikuu jooksul. Suures osas valmis. Sest lõplikult valmis ei saa kunagi ju ükski peenar, ükski istutusala, ükski aed.
Basseinikivilast aga järgmises postituses.

Lõppu pilt floksidest, Mädapeal valitud 3 rahva lemmikut.
Muuseas, mina ei suutnud seal ühte teisele eelistada. Mulle meeldisid kõik. Andsin ka enda hääletusnööbid mehele, tema suutis valida. Ainult ühe nööbi jätsin endale ja selle panin selleks momendiks kõige vähem nööpe saanud lillekesele.

Pilt on pärit siit.

Veel põuast

Vaatasin üle oma märkmed kevad- ja suvekuude õhutemperatuuri ja sademete kohta ning teen siia lühikokkuvõtte.
Soojaootus oli juba ammu kontides, kuid esimese korralikult sooja kuupäevana on mul märkmetes 5. mai (seda küll Tuusulas, kuid egas Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti ilmad nii erinevad polegi. Paar päeva kõikumist siia-sinna). Ja sealtmaalt läkski siis muudkui järjest soojemaks ja soojemaks, justkui tahtes eelnevat külma kevadet (eelkõige aprillikuu, mis ka tegelikult nii külm polnudki, kuid järgneva valguses ikka eriliselt jahe tundus) mitmekordselt heastada.
Jaanipäeva paiku tekkis küll ka pisut jahedam olukord, kuid sedagi vaid mõneks päevaks. Üldiselt olid päevased temperatuurid ikka sinna 26-28 kanti.
17.juulil anti ametlik kuumahoiatus. Õhutemperatuur kerkis üle 31 soojakraadi. Ja kestis see kuni 4.augustini. Kõik see aed kõrbes.

Vihmajuttu: Kuigi tundus, et vihmapäevi oli vaid paar-kolm, selgub märkmeid üle vaadates, et mälupilt on ikka vägagi ekslik.

1.mail oli tugev sadu päev läbi.
17. mai - ühe kastmise jagu
12.juuni - kastis maa ca 3cm sügavuselt märjaks
19 - 22. juuni - 4 päeva hoovihmu
24. juuni - hoovihmad
29.juuni - 1. juuli - 3 päeva hoovihmu
3.juuli - hoovihm
6.juuli - päev läbi vihm
20.juuli - veidi sadas
21.juuli - udutas

Nojah, näib, et vihmapäevi nagu ikka on olnud ka. Kuid ilmselgelt olid vihmahood kuumuses kõrbenud maa ja taimede jaoks liiga väikese veekogusega. Liiga lühiajalised. Eelnev ja järgnev kuumus muutis selle praktiliselt olematuks. Ja kolme kuu kohta ikka vähe päevi samuti.

Augustialguse seis lilleaias: Pildid 020818 ja 030818

Altee (tagaplaanil) oleks tavaolukorras kaunis suur ja uhke
rohkete õitega lillepõõsas... 

...kuid sel aastal paraku vaid kõrbenud
õisikutega

Punanupu õisikudki kribalamad
tavapärasest

Davidi budleia alles alustab

Puishortensia õisik on küll suur, kuid neid on väga vähe
ja põõsas on palju kõrbenud oksi

Kobarpea õisikud kehvapoolsed

Teleekia taim ei saanud kätte oma tavapärast kõrgust,
jäi poole madalamaks ja õiedki on poolkõrbenud

 Ja jätkuvalt pildikesi lilledest, kes küll ponnistasid õitseda, kuid see pole see, pole see...

Hostadest õitsesid osad rikkalikult, osad vaid mõne või ühe õisikuvarrega ja nendelgi oli kiire äraõitsemisega. Lehestik mõnel pidas vastu, mõni kõrbes, mõni arvas, et sügis käes ja kolletus, hoolimata kastmisest. Mõni ei lasknud end kuumusest ja kuivusest üldse häirida. 

Kellukatele kuumus ei sobinud

Kivilas olevatele nelkidele ka mitte kohe kuumus ei olnud meelepärane

Ja kui kivilataimedest veel rääkida, siis ka kivirikud kõrbesid. Kõik minul olemasolevad.


Astilbedest oli kõige põuatundlikum "Heart and Soul"

Teised õitsesid küll tavapäraselt rohkelt, kuid ka väga kiiresti.
"Sprite" alles alustab augusti alguses ja tema õieilu on küll praeguse seisuga juba kaheks nädalaks jagunud

Siilikübarale kuum kliima sobib

Päevakübaratele sobib ka kuumus

Kurerehad on mul veel väga noored, kuid tundub, et
üsna hea valik kõrbekuumusesse

Liilia "African Queen" õitses,
kuid õisikus pidanuks olema enam
kellukaid.
Aga ta nõnna noor ka veel.
Sellekevadine.

Pärl-hõbeleht elab häirimatult oma elu

Kaskedes ja punaselehelises sarapuus on palju kollast ja kõrbenut.

Ja muru näeb siis välja seesugune.

Hm, muruniitmise pealt sai bensiini kokku hoitud. Vaid 3 niidupäeva suve jooksul!