laupäev, 6. juuli 2019

Inspiratsioonijahil. Tšehhi tüüpi alpiaed

Mu kivila on ülerahvastatud ja seltskonnad on kuidagi mittesobivalt kokku kogunenud või laiali jagunenud ja kassitapp ning hiirehernes sokutavad end ka pidevalt esile. Eks selline tulem on ju pealesunnitud kiirustamiset ning vähesest kodumaal viibimisest loomulikult kiire tekkima. 
Nüüd on asjaolud muutunud ja aed saab rohke tähelepanu osaliseks. 
Kui teised istutusalad vajavad lihtsalt täiendust erinevate taimeliikide ja -sortide näol, siis kivila ootab hoolikat remonti.
Kuna tark ei torma, kogun kõikvõimalikest kohtadest infot, et siis sobiv oma aias kasutusele võtta.

"Vaata, see on nüüd teooria...", ütles Toots Kiirele kui rääkis, miks peab kivid põllult ära veeretama.

Minu Tootsiks on mu aiasõprade grupp ja erinevad infokanalid internetis ning oma silmaga käisin nädal tagasi Tartu Ülikooli botaanikaaias uudistamas ja pilte tegemas.

Pildid 290619























Mõtlen nüüd tagantjärgi veel, et mis võimuga need suured paelahmakad serva peal seisavad?

Piltidel on ka erinevaid taimeliike, kes tšehhi tüüpi alpiaias kasvavad.
Botaanikaaias on paekivid üksteisest kaugemal.

Kuid internetist leidsin pilte ikka väga tihedast kivide paigutamisest.
Pildid Kiskjasiili blogist:








Küsimused tekkisid:
Kui töömahukas on tšehhi tüüpi alpiaia korrashoidmine?
Kuidas seda rajada, et sügavate pikkade risoomidega levivad umbrohud juba eelnevalt elimineeritud oleks?


Lõppu panen lingi veel ühele asjalikule blogile, kus juttu kivilate eri liikidest.

http://ahvileivapuu38.blogspot.com/2015/06/

5 kommentaari:

Futu ütles ...

Korras hoidmine ei ole üldse töömahukas kui eeltöö on korralikult tehtud. Alpikalju all on peenravaip või kui puud ligidal, siis juuretõke, et mitte mingeid võõrjuuri sinna ei roniks. Alpikalju on minul süvendatud 20 cm maa sisse, et põuaga vähegi niiskust hoida. Kivid seisavad hästi püsti kui täitmise ajal toestada. Täitesegu koosneb liivast, lubjasest kiviklibust ja mullast, mis on võetud kuskilt aianurgast maa seest. Selles ei ole umbrohuseemneid või kui on mõni, siis väga vähe. Kõik taimed, mis sellises kohas kasvavad, on aeglasekasvulised või minid. Eestis kombeks olevad kiviktaimlataimed nagu padjandfloksid, aubrieetad, roomavad kukeharjad ja nõmm-liivateed on täiesti out. Aga nõmmkannid, kivirikud, mini-okaspuud, mägisibulad sobivad hästi. Istutan taimed, katan pinnase kiviklibuga, nimesiltide peale panen ilusaid kive. Kiviklibu ja kivid hoiavad niiskust, ka umbrohuseemned ei saa nii kergesti juurduda kui paljal pinnasel. Rohin umbes korra kahe nädala tagant, põuaga umbes kord kuus. Rohimisel olen pedantne, sest umbrohutaime on palju lihtsam kätte saada kui juba va juurikat mis kivide vahele läinud. Kuiviktaimlas kasutatavas mullas ei tohi päris kindlasti olla osja, orasheina,paiselehe või kassitapu juurikajuppe.
prem kui üldse mingeid juppe pole. :)

Tii ütles ...

Oled tubli, et teed uurimistööd ja korjad kogemusi. Ega Tšehhi tüüpi kiviaed ei ole ainukene võimalus. Ka suuremad padjandtaimed on toredad, nende jaoks lihtsalt sobib teist tüüpi kivila. Eriti luksuslikul juhul maetakse hiidsuured kivid papeaaegu üleni pinnasesse - nii nagu põhjalas kohati looduslikult graniitkivid vaid kergelt maapinnalt näha ja kus vahepragudes taimejuured ning puhmik võib laiuda kivi pinnale. Ka Eestiski varem laialt kasutatud vana meetod, kus kogu pinnas on segatud lahjast kraamist või isegi peaaegu puhas kruus, pinnal vaid kaunistuseks - varjuks mõningad keskmise suurusega ja ka sammukivid, sobib ka paljudele taimedele. Kui ruumi jagub, võib ju mitut tüüpi kivi- või nõmmealasid aeda rajada. Aga need suured paeplaadid näiteks Tartu piltidel püsivad püsti sel põhjusel, et suurem osa plaadist asub pinnases, mis pole ka pelgalt muld ning mulla allgi on toetuskive. Mida suurem ala, seda kenamad on suuremad laigud sama taime; kribud ühekaupa on hästi vaadeldavad vaid lähedalt.

Tsiil ütles ...

Pildid minu blogis on tehtud Svetlana Polonskaja aias ja tema aeda soovitan kindlasti külastada ja Svetlana on kindlasti lahkelt nõus kogemusi jagama.

Tsiil ütles ...

veel 1 oluline pisiasi suuremas aias - kui rajad kivilat, siis selle ümbrus võiks olla ka kergelt hooldatav - loe -niidetav vms, s.t. et minimeerida umbrohtude külvi kivilasse. Lihtsustab elu tunduvalt. Tuul ei ole ka üldse halb - ummuksis kivila pole ka hea. soojalembidele saad istutuskoha teha kivide vahele nii, et nad on kaitstud.

Mõelda tuleks ka päikeselembidele ja neile põnevatele alpitaimedele, kes tahaksid oma juured jahedas hoida jne. Inglise keeles on selle kohta palju häid raamatuid ka. Rajamisest ja eri tüüpidest.

HelveL ütles ...

Suured tänud teile asjalike nõuannete eest.

Kuna fotomaterjali Tartu Ülikooli botaaniakaaiast on veel, siis tuleb veel kivilateemal mulle inspiratsiooni andvaid postitusi.